Olen kuidagi tahtmatult sellesse blogisse selle seitsme aasta jooksul üles tähendanud ilma vingerpussid.
Veel aprillis, kui termomeeter kaugelt üle kahekümne soojakraadi näitas, tõotati vaat et sajandi suve: päiselist, kõrvetavat ja kuiva. Paraku hakkas ilm juba mais (väikeste eranditega) vinduma. Ei sadanud, aga oli üsna jahe ja tuuline. Eile aga keeras hr Ilmataat hoopis üle võlli. Sooja oli napilt 5°C (tänu põhjatuulele tajutav temperatuur ilmajaama andmetel vaid 2°C), sadas vaheldumisi vihma, rahet, lörtsi ja lund.
Ise küsin, ise vastan. – On teada, et inimese keha põhitemperatuuri säilitamiseks peab õhusoojus olema laiades piirides 17–30 °C. Väljaspool mainitud vahemikku pole inimese heaolu tagatud. Kuidas tagada komfort, kui kodu on külm nagu kelder ja kütteperiood on lõppenud? – Tuleb üles otsida kasukas, karupüksid, käpikud ja karvamüts.
Leidsin Näoraamatust ühe Sweet home’i tabava pildi.
Jah, tõepoolest miks?
Karukell, kurvameelsuse rohi 