Alates jõulust tahaks ohata, et ilm on hukas. Sügisele järgnes kevad, siis kolm nädalat talve, taas jupike kevadet ning nüüd jõudis meie õuele suisa suvi. Ei mäleta aastat, mil päev enne jõululaupäeva on väljas soojakraadid ja taevas kahekordne vikerkaar, veebruaris punetab metsas verev karikseen, õitseb näsiniin ning suitsupääsuke on kohal juba aprilli kolmandal nädalal.
Märtsis täitus mul üks suurimatest soovidest: panime õla alla ja aitasime preili Kahel pealinna korteri osta. Tegelikult on sõna osta ilmselge liialdus, sest kodu päris omaks saamiseni on täpselt 298 kuud. Aga kuskilt peab ju lõpuks alustama! Korter ise on iga senti väärt: imeilusa vaatega Tallinna kesklinnale, vaikses tänavas ning päris maitseka sisustusega. Kuna sissemakse + lepingutasu + notari arve pumpasid meid igasugustest säästudest tühjaks, siis käivitus Eriti Agressiivne Säästuprogramm.
See tähendab, et lähima poole aasta jooksul tuleb igasugustele tahtmistele piiraja peale panna, seda enam, et aasta lõpul osalesin marulises osturallis. Vana lendlause ütleb, et tark õpib teiste vigadest, loll iseenda omadest, aga kui teisi pole, kelle vigadest õppida, siis tuleb oma ports vigu välja kannatada. Nüüd olen ma päris pikalt ümber palava pudru kõndinud, aeg oleks asi lahti kirjutada.
Viimasel ajal on mu meelelahutajad kodus peaasjalikult teler ja arvuti koos kõigega, mis sealt leida on. Umbes novembris liitusin NäoRaamatus ühe kommuuniga, kes tegeleb erinevate kaupade tellimisega enamasti Aasiast ja Ida- Euroopast. Esialgu olin küll skeptiline, aga uudishimu sai minust võitu – tellitavate asjade hinnad olid marginaalselt odavad. Küllap oli süüdi ka minu kaubandusvaene elu – ei mäletagi millal ma viimati šoppamas käisin. Nii läksidki teele tellimused: 3D liblikad seinale, kaks paari talvesaapaid, mageveepärlitega kullatud kõrvarõngad, Gucci Envy parfüüm, D & G käekott, Isakarule kampsun ja endale kingad. Ja küllap veel midagi, mis on meelest läinud, sest asjad olid kõik niivõrd odavad, et vahel tekkis küsimus, kuidas on see võimalik? 9 euro eest korralikud kunstnahast talvesaapad, kujutate ette? Nende saabaste õmblemiseks läks vaja mitmesuguseid materjale, rohkelt masinaid, tööjõudu… Ja kõik kokku koos kohale saatmisega 9 eurot? Uskumatu! Edasi enam nii lõbus polnud. Mageveepärlid olid lihtlabasest plastmassist ja kuld läks juba esimese nädala lõpuks tumedaks, ruumikujunduseks mõeldud liblikad kukkusid seinalt, Gucci parfüüm oli küll originaaliga sarnases pakendis, aga kandis nime Cuggi ning lõhn oli kadunud enne, kui märg laik nahal kuivada jõudnud, Dolce & Gabbana kotil rippusid küljes kõige prostama keti otsas plekist tähed D ja G, kunstnahast saabastel tuli tald lahti pärast kaht kuud kandmist, Isakaru XXXL suuruses kampsik oleks mahtunud talle selga 28 aastat tagasi ja minu õiges numbris kingade jalga mahutamiseks oleks pidanud amputeerima suured varbad. 😀 Ma oleks pidanud teadma, et väikese raha eest saab kvaliteetset kaupa harva. Sellega oli üks lastehaigus suhteliselt väikeste kaotustega läbi põetud ja immuunsus saavutatud.
Kes ütleb, et inimene peab käed rüpes istuma ja ootama, kui õnn ta õuele jõuab? Tuleb ikka ise ka kaasa aidata. Järgmisse interneti kodumaagia nurgakesse juhatas mind mu õde. Asi ise üsna lihtne. Rituaali tegemiseks tuli enne suurt reedet võtta klaas veega ja panna sinna sisse midagi hõbedast. Reede hommikul kästi selle veega oma nägu pesta, et siis aasta jooksul mingi negatiivne jõud, inimeste kadedus ja viha, ei saaks pesijat mõjutada. Väidetavalt aitavat pesemine vabaneda sellest, kui keegi soovi midagi, mis pole elus vajalik. Otsustasime koos, et halba ei saa selline eksperiment ikka teha. Enne magamaminekut otsisin sahtlipõhjas välja tsaariaegse hõbemündi ja panin ta hommikuni likku.
Alguses vaatasin, et jah, tõesti justkui polekski midagi: pesen näo ja loen sõnad. Näo pesemine läks lihtsalt, aga komplikatsioone tekitasid loitsu sõnad, mis ei jäänud kuidagi pähe. Lõpuks tassisin arvuti kraanikausi juurde, pesin ja kordasin mantrat: “Vesi-emake, pese puhtaks kõik mis mulle halba toob, mis minu hinge ja keha piinab, kõik suur neljapäev kaasa viib”. Tunne sai kohe helgem ja selgem ning pole mind siiani maha jätnud. Nii et kui ma teile rahulolust ruigavana vastu hõljun, ärge imestage!
Taevale tänu, et väljas on kevad! Hilba tööde nimekiri on sündsusetult pikk ja helendavaks ekraaniks aega vähem.
Karukell, kurvameelsuse rohi 