Daily Archives: 21. juuli 2012

Ilm on hukas

Standard

Minu jaoks on suve teise poolde astumise selgeks märgiks maja otsas kasvava kase valminud imekerged seemned, mis avatud aknaäärest tasahilju elamisse poetuvad. Saabuvat sügist tuletavad meelde ka ereda värvi omandanud pihlakobarad, hahkjaks muutunud vili ja ritsikate järjest häälekam siristamine. Ja tegelikult on kõige selle juures irooniline, et õiget suve pole tegelikult nagu olnudki. Maikuus rääkis ilmajaam, et soe saabub juunis. Juunis teatati, et õige suvi tuleb me õuele alles pärast jaanipäeva. Aga taas muutsid ilmatargad meelt ning nüüd kuulutati, et õieti tegid need, kes puhkuse on otsustanud juulis välja võtta – siis on ilmad tõesti suvised. Nüüd, mil juuli on selline poolpidune: suhteliselt jahe, tuuline ja vihmane, lugesin uut prognoosi – augustis on oodata lõpuks seda kauaoodatud suve.

Viimased kaks suve on meid ära rikkunud ja liialt pirtsakateks muutnud, mis muud. Aga augustis võiks see suvi tõepoolest kohale jõuda, olgu siis kuu esimeseks nädalakski. Sest siis võtame me oma Tiugu ja kandle Airi ja Uno ning sõidame Narva- Jõesuusse mere äärde puhkama.

Tõde on elastne

Standard

Aeg- ajalt küsib mõni tuttav, keda harvem kohtan, kuidas mu põlv elab. Siis ma annan edasi radioloogi diagnoosi, et mul on parema põlvekõhre kompartmentide II grupi kahjustus, eesmises soas on turse ja osaline vigastus. Käin juba üsna kõbusalt, aga jalg teeb häda, kui seda järsku keeran või põlvili pean olema. Pärijad noogitavad kaastundlikult ja arusaajalt pead, umbes et:  jaa- jaa, hirmsad asjad need kulunud põlvekõhred ja neetud soad. Lõpuks küsisin preili Ühelt selle põlvesoa kohta täpsemalt. “Imelik, ma pole õppinud ega lugenud, et põlvedes mingid soad oleksid, ema,” kehitas mu järeltulija nõutult õlgu. Roheline veel, mõtlesin mina, aga küllap ta jõuab targemaks saada. Kuna ka internet ühtki vastet peale vastava käsitöötarviku ei andnud, hakkas see asi mind juba painama.

“Karin, kas nimetav sõnast soa on suga?” küsisin oma järjekordsel visiidil perearsti juurde. “Kus sul see suga on?” päris tema vastu. Panin vastuseks näpu vastavale kohale haigusloos. Tohter luges kortsus kulmuga osutatud osale tekstist ja hakkas siis südamest naerma: “See ei ole ju soas, kirjutaja on kaks esimest tähte omavahel ära vahetanud. See peab olema ´eesmises osas´.”  😛

Säh siis kirjutamis- ja lugemisoskust!