Ma olen juba palju aastaid perekonda püüdnud veenda roheliselt mõtlema ja kunstkuuse kasuks otsustama, aga peale väiksematki vihjet vaatab kogu mu pesakond mind nagu paadunud kriminaalkurjadegijat: “Ema, ei ole võimalik, et metsamehe kodus pole tõelist lõhnavat rohelist kuuske!” Ja kuna ma olen ilmselges vähemuses, siis ei loe mu hääleniutsatus kellelegi. Kuusk tuuaksegi elamisse.
Meie pere jõulukuusk nägi sel aastal välja selline. Ja olgu kohe ära öeldud, et selili/ külili ei visanud ta end pealinna jõulupuu eeskujul kordagi. Isegi okkadki püsisid sel aastal kuidagi iseäralikult visalt puul. Preili Ühe nõudmisel sai kuusk seekord hõbedastes- sinistes toonides.
Karukell, kurvameelsuse rohi 