Juba kolmapäevaks ajan selja sirgeks. Siis lõpeb ehk selle nädala stressipakett.
Daily Archives: 3. okt. 2011
Kuidas toita head hunti endas?
Kurjust usume sedamaid, headust alles pärast järelemõtlemist. Kas see pole kurb! /Dorothée DeLuzy/
Vahel ma pisut isegi igatsen nõukogude aega taga. Ajalehed ja televisioon- raadio ülistasid Meie Tublit ja Töökat Parteid, kiitsid tööeesrindlasi ning nende ennastsalgavat panust kommunistlikku ülesehitustöösse. Elagu demokraatia! Nüüd lööd arvutis ajalehe lahti ning vähemalt 2/3 uudistest on üdini nagatiivsed. Näitlikustamiseks uudised ühest tänasest päevalehest: endise tuntud korvpalluri tapmine, verinoore tantsutüdruku surm, hulljulge vetteüppaja uppumine, keegi koukis jumalateenistusel silmad peast, kuskil pussitas naine oma mehe surnuks, vangid tapsid lapsepilastajast kongikaaslase hambaharjaga, pitbullterjerid puresid USAs surnuks väikelapse… Isegi sellise positiivse ja südamliku saate nagu “Kodutunne” tegevuse taga leitakse kelmust, väljapressimist ja ähvardamist. Jääb tunne, et mida rohkem jõhkrust, verd ja kannatusi, seda pikem ja üksikasjalikum lugu. Ärapanemist on igal õhtul erinevates kastmetes. Samas on meie ümber niipalju omakasupüüdmatuid inimesi ja positiivsust, mis kahjuks jääb mustade uudiste vahel peaaegu olematuks. Kommentaaridest ei maksa üldse rääkida. Need on reeglina anonüümsed ja turvalised sapi pritsimise paigad, nende lugemine teeb jõuetuks ja nukraks.
Tuleb meelde lugu, kus üks vana indiaanlane õpetas lapselast: “Pane tähele, igas inimeses käib võitlus, mis sarnaneb kahe hundi võitlusega. Üks hunt sümboliseerib kurjust (kadedus, armukadedus, ihad, vale), teine hunt sümboliseerib headust (rahu, armastus, lootus, truudus).”
Vanaisa sõnad avaldasid väikesele indiaanipoisile sügavat muljet, ta jäi mõttesse ja küsis siis: “Aga, vanaisa, kumb hunt lõpuks võidab?” Vana indiaanlane naeratas: “Alati võidab see hunt, keda sa toidad.”
Ei ole vaja pikalt vaagida, kumba hunti meie meedia toidab.
Ma olen nii väsinud negatiivsetest uudistest. Tahaks kõige negatiivse eest oma hinge suure tabaga lukku panna.
