Ma olen sest vist juba kirjutanud, et olen s i i a n i suhteliselt terve inimene. Mõned nibin- nabin külmetused, pisikesed mädavillid varvastel, muremügarad turjal või harv peavalu… Viimasel vastuvõtul nentis perearst, et mu isiklik toimik on vanuse kohta sobimatult õhuke – napilt paar lehekest. Tarvitses vaid nimetada, et alates märtsist on mul kõhus alaliselt nüri ja tuim valu, sain nagu nipsti suunamiskirja gastroskoopiasse ehk siis rahvakeeli seletatult tuleb mul minna mõõka neelama. Öäk!
Kui peab, siis peab. Aga tuleb tunnistada, et juba sellele mõtlemine tekitab minestamiseelse tunde: palun piserdage, ma ei toibu niipea! Preili Üks ja erinevad foorumid ei teinud ka oma teadmiste- hirmujuttudega asja kergemaks.
Hee, kui ma nüüd neljapäeval ellu jään, võiksin lõdvalt minna kandideerida tsirkusesse …mõõganeelajaks. 😉
Karukell, kurvameelsuse rohi 