Preili Kaks on nüüd diplomeeritud ajakirjanik. Kummaline, aga ma olen sama väsinud ja sama õnnelik kui pärast sünnitamist.
Pärastlõuna Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis oli armas. Ei meenutanud konveierlõpupidu, vaid oli väga akadeemiline, kuid samas intiimne, emotsiooni- ja muljerikas. Ma olin puhevil ja kohevil nagu kana, kes on munaga maha saanud. Kogu linn oli noori keni inimesi täis.
Preili Ühe lõpupeoni jääb veel oodata – arstid valmivad pikki aastaid. Jajah, lapsed pole tomatid, mis paari kuuga küpseks kasvavad.
Karukell, kurvameelsuse rohi 