Viimaste nädalate ilmale mõeldes *

Las tulla appi laps ja mees.

Kõik topsikud, kus värvid sees,

me seame siia ritta.

Ei ole mõtet halada.

Kui kõik siin kokku valada,

siis saame nagu vaja,

hea silmarahustaja. 

 

Ning meister nõu viis jõusse –

kõik kallas ühte nõusse.

Ja siis täis sai tõhus toos,

kõik põhivärvid olid koos,

käis naer tal üle palge:

nõus oli puhas valge.

…

Töö käis ja pintsel kihutas

ja äkki – pilvi pihutas

ning viskas tiire taeva all,

kui oleks tuli karvus tal.

Ja vaata – pehme, kohevil

kui udusulg,

kui lambavill –

eks valgest pilvest lange

suur valge lumi hange.

 

Täis lund said vaatajate peod

ja värvimeistri imeteod

kõik lumi kinni kattis

ja valge alla mattis.

Just nagu soovis mõni mees,

kõik saigi valgeks silme ees,

just nagu poleks päeva – ööd

suur värval üldse teinud tööd.

Ja meister naeris: “Olgu nii!

Need, kes ei taha värve,

nüüd kuni suure sulani

las rahustavad närve!”

Väljas on imeilus talveilm. Väljas sajab tasast lund nagu praegu blogi taustal. Kõik on väga valge – puhakem siis erksatest värvidest närve.

* Ellen Niit “Suur maalritöö”