Viimas aja rõske lörtsine külm, pilvine päikesetu taevas ja päevade üksluisus tahab laviinina lämmatada ning tekitab akuutset stressi.
Tahaks helistada meie sõbrale – nupumees Unole ja teha ratsionaalne ettepanek: mis oleks, kui ta konstrueeriks ühe piraka kiviheitemasina? Sellise, kuhu me neljakesi koos priske purgi hülgerasva ja kamalutäie sulaselge sõnnikuga ära mahuksime? Ja siis viuu! – tasuta sooja Egiptimaa poole nagu heas Rimi reklaamis…
Tasub vähemalt üritada, eksole.
See, et asjad pole kaugeltki nii nagu esmapilgul näivad, olen isegi mina, igipõline naiivitar, ammu aru saanud. Kui ei huvita – ikkagi räägin.
Paar aastat tagasi, kui masust, pupust ja täpest polnud veel halli aimugi, sai võetud Hilba tulevikukodu ehitamiseks laen. Mitte suur, aga summa, mida hetkel siiski hädasti vaja läks.
Pank nõudis laenu tagatiseks hüpoteeki. Hoolimata, et oleme kenad, heasüdamlikud ja ausad, meie hüpoteegiks ei kõlvanud. Mida tarka ikka oskaks pank pool neljakümne kaheksastega peale hakata? Seega läks hüpoteegiks korter. See hinnati ära ja kinnitati sobivaks. Aga et korter ikka hüpoteegina oma valiidses väärtuses püsiks, oli kohustus teha koduvarakindlustus. Asi selge nagu seebivesi.
Täna saabus postiga viimase aasta kindlustuspoliis. Otsustasin (tavapäraselt) pisikeses kirjas infolehte seekord täpsemalt lugeda ja sain hea suutäie naerda.
On päris loomulik, et hüvitis ei laiene kulumise, korrodeerumise, väsimise, riknemise, kõdunemise, seenhaiguse või mõne muu pikaajalise protsessi toimele. Aga kuidas järgnevat mõista: Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud kindlustatud eseme vale kasutamine. Et kuidas siis? Kui toon oma koju lehmad, lambad, sead, kanad või muud pudulojused ning muudan korteri agraarmajapidamiseks? Või hoopis üldkasutatavaks saunaks? Või autopesulaks?
Edasine nimekirjas pole mitte vähem naljakas. Ei hüvitata kindlustatud eseme kahju, mis kaob muudel põhjustel kui murdvargus või rööv. Nüüd peaks vahemärkusena kirjutama, et kindlustus ei hõlma muud kui korterit, mitte selles paiknevat- asuvat vallasvara. Kas keegi tahaks proovida mu korterit öösel kotis minema viia? Nii et ühel hommikul ärkame keldris ja teatame kindlustusmaaklerile, et hei- hei, meid on öösel röövitud, sel ajal kui magasime, on murdvargad kodu koos akende, uste, lagede ja seinetga minema viinud! Kas lepingu koostajaid on kahtlaseid seeni söönud?
Koduvarakindlustus ei kata ka maapinna külmumisest, vajumisest või liikumisest tingitud hädasid, lainetuse, jää liikumise, jää või lume raskusest tekkinud kahjusid. Järelikult oleme ka ekstreemsete loodusjõudude suhtes kaitsetud. Aga kuidas jääb vulkaanipursete ja maavärinatega, austatud finantasutus? Ühtlasi pean kindlustuse kehtivuse ajal hoolitsema, et ükski plahvatus ega lõhkamistöö aset ei leia – ka seda ei kata kindlustusfirma.
Aga see selleks. Lõpuks saan teada, et kindlustusfirma poolt makstava hüvituse vahendustasu suurus on kogu summalt a i n u l t 25 %. 😉
Analüüsisin loetut, tekkis mul asjast oma interpretatsioon. Leidsin, et kindlustus säästaks vähemalt 90 % paberi- ja printimiskuludelt, kui ta saadaks 10 cm pikkuse kirja: Juhime tähelepanu, et hüvitame vaid tuleõnnetuses tekkinud kahjud. Kui ikka hüvitame.*
* Piinlikust kirja saatjal ei maksa tunda, lugejad saavad sellega ise suurepäraselt hakkama.
Karukell, kurvameelsuse rohi 