Mõni aasta tagasi kempldi ajakirjanduses Grimmide “Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi” teemadel. Soorollide osas olevat lugu nihkes, ilmselt leidub seal ka ahistamise motiive ja motiivikesi.
Kes poleks lugenud “Karupoeg Puhhi”!? Teraapiline ja kasvatuslik raamat täiskasvanuilegi.
Eesti Ekspressist* võis suvel lugeda ;), et sotsiaalministeerium keelas Eestis Alan Milne’i raamatu “Karupoeg Puhh” müümise ja levitamise, kuna see propageerib narkootikumide tarbimist ja vastavat elustiili.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on kõik raamatu tähtsamad tegelased erinevate uimastite mõju all:
1. Eesel Iiahil on alati ükskõik, talle on iseloomulik reaktsioonide aeglustumine ja motivatsioonipuudus. Ilmselgelt on tegemist kanepitõmbajaga.
2. Notsu kardab kõike ja kannatab jälitusmaania all – punane kärbseseen.
3. Jänes topib kõikjale oma nina, tal on kõike vaja – kokaiin.
4. Tiiger ei suuda sekunditki rahulikult olla, hüpates ja karjudes pidevalt väsimatult – ecstasy.
5. Christopher Robin oskab loomadega rääkida, mis tähendab, et ta tarbib hallutsinogeene.
6. Karupoeg Puhh armastab magusat ja omab piiramatut fantaasiat – LSD.
7. Öökulli puhul, kes alati appi tõttab, kui kellelgi on probleeme”, on loomulikult tegemist narkodiileriga.
Tegelikult võiks põhjalikuma vaatluse alla võtta ka teised lasteraamatud- muinaslood. Esimesena tuleb kohe meelde vana vene muinasjutt kakukesest. Tule taevas appi, milline batsillide emalaev see küpsetis pärast veeremist välja nägi. Missuguse sõnumi saavad sest küll lapsed? 🙂 Ja Kunksmoor? Mis nõiajooke ta ikkagi keetis?
* Kranaat
Karukell, kurvameelsuse rohi 