Daily Archives: 4. aug. 2010

Massimõrvari pihtimus

Standard

Suvel teisel poolel hakkan lugu pidama riistapuust, mis enamus aastast tegevusetult sahvris konksu otsas ripub – kärbsepiitsast. Mõistatamine, mil moel tüütud tiivulised elamisse tungivad, nõuab parajat detektiivitööd. Ent kuna krimisarjad on siinpool sood jätkuvalt in, siis ei kesta nuputamine pikalt. Nii ööl kui päeval avatud aknast koridori ja sealt edasi juba pisut vajunud puitukse pragudest elamisse. Jajah, tere tulemast koju, “Lepatriinude jõuludest” pärit Salvadored! Kärbsed on mõnes mõttes tüütumad putukad kui sääsed. Sääsk varastab tilgakese verd ja rohkem inimene teda ei huvita. Kärbes alustab aktiivselt suhtlemisega peale niipea, kui toas hakkab ahetama. Tundub, et tema kõige hinnatum jalutamisplats on mõni magaja teki alt välja ulatuv kehaosa.  Hoolimatu järjekindlusega maandub ta sinna, kust teda on äsja minema peletatud. Köögis mekib kõike, mida vähegi maitsta annab. Hei, kahetiivalised, kas ema ei õpetanud teile, et jalgupidi ei sobi toidus sebida? Ja ükskõik kui palju sa lapiga ringi ei käi, on aknaklaasid ja heledamad pinnad kaetud lauake, kata end – võluväel kärbsemustaga, millele lisanduvad kärbeste fataalsel tabamisel tekkivad inetud punased lärakad. Eile tekkis vallatu mõte: mis saaks kui lõpetaks kollastelt köögikappidelt, laelambilt ja seintelt kärbsesita puhastamise ning mängiks, et see on selle suve moodne dekoor?

Muruniitmine Hilbal on nagu ehe Lõuna- Eesti ralli. Iga paari meetri järele hüppab muruniitja ette mõni pruunikas või ereroheline konnalaps ja siis tuleb kiiret reaktsiooni rakendada ning pidurdada või järske pöördeid teha. Teile on elamiseks- olemiseks hiiglaslik tiik ja selle ümbrus, kas sellest jääb väheks? Ma tean, et soovitatakse enne niiduki käivitamist  ala puuoksaga niitmist matkivaid liigutusi tehes läbi käia. Ent arvestades meie krundi hiiglaslikku suurust ilmselt ma jääksingi sinna lehvitama… Lõpuks saabub taevalik lahendus. Laubalt tilkuv higi paneb silmad kipitama ja hoolimata korduvast pühkimisest aheneb vaateväli pisikeseks piluks – konni pole enam nähagi. Südametunnistuse piinad saavad leevendust, kui märkan juba niidetud murul rõõmsalt hüplevaid kahepaikseid. Küllap pääsesid tänu sellele, et muruniiduk pole timmitud madalamale astmele. Võib kindel olla, et siit jääb külluslikuks pruukostiks ka eemal jalutavale valge- toonekure bandele ja järgmiseks aastaks seemnekski.

Peaasi, et hundid söönud ja lambad terved.

Sõltuvussuhe läbi!

Standard

Väle, aga ablas veohobune sai l õ p u k s liisingult välja ostetud. Paar päeva hiljem saabus firmalt kirjalik kinnitus ning nagu muuseas ka meeldetuletus, et koos liisingulepingu lõppemisega saab otsa sõlmitud kütuse krediitkaardi kehtivus. Congratulations! Vabandust, aga kuidas saab lõppeda teenus, mida te pole mulle kunagi pakkunudki? Kena tõdeda, et pank suudab oma kliente jätkuvalt nöökida.

Veohobuse uue isikut tõendava dokumendi eest kasseeris ARK 900 raha. Mõtlesin, et kui juba laristamiseks läks, siis laseks teeninduses ka esitule ära vahetada – displei tuletas seda juba nädalakese meelde. Selle autol on lihtsa pirnikese vahetamine terve raketiteadus, aga teatavasti piirduvad minu tehnilised oskused tankimise ja kapotikaane avamisega. Selgus, et lampi oli vaja  taas lihtsalt hellalt keerata ja vasak esisilm lõigi eredalt särama. Jumal tänatud, et kõiki kolme kustunud lambikest olen juhtunud käima erinevates teenindustes üle keeramas, sest muidu arvaks sinistes tunkedes automehaanikud, et käin neid ahistamas. 😉