Valmis uuteks väljakutseteks

Ma olen vist kirjutanud, et olen paadunud kriminaalfimide (-sarjade) fänn. Aastate jooksul on neid erinevatel telekanalitel nähtud hea ports: Hercule Poirot,  Sherlock Holmes, Midsomeri mõrvad, Miss Marple, Lewis, Peamine kahtlusalune, Mõrv sai teoks, Surnud ärkavad, Vahelevõtja, Jälgi jätmata, Jahtunud jälg, Mentalist, Meedium, Kurjuse kannul, Da Vince´i juhtum, Jane Doe, Südameasi, Uued trikid, CSI: Miami, CSI: New York, NCIS kriminalistid, Tõelised kriminalistid, Monk, lisaks kodumaised Kättemaksukontor, Kelgukoerad, Ohtlik lend – kõik ei tule korraga meeldegi. Mõned on paremad, teised mitte nii head, aga igatahes eelistan neid tavaseebikatele. See ei tähenda, et ma vankumatult teleka ees 24/7 elaksin…

Leicesteri ülikooli patoloogilise meditsiini osakonna õppejõud Guy Rutty on väitnud, et tänu krimisarjadele on kurjategijad osavamad, nad oskavad hoiduda jälgi jätmast. Kui poriga pritsida, jääb midagi  ikka külge. Ilmselt on jäänud mullegi midagi nendest krimkade vahtimisest. Seega  – kui kuskil vajatakse kriminaaluurijat, siis ma olen uuteks väljakutseteks niksis- naksis valmis. 😉 Kogemusi on tagataskus hulgi.

Seoses uue digiboxiga on lisandunud kanal Fox Crime. Kui kunagi pensionile jään, siis ostan kiiktooli ja ainult seda kanalit vaatangi. Olen avastanud, et igal argipäeval enne keskööd on lausa  kaks tõsielusarja (Snapped) osa naistest, kes erineval moel oma abikaasa, kallima või omaksed mõrvanud. Khm, pole hirmu – sari ei toida mu  mõtte- ja fantaasiamaailma kuigivõrd. Seega ei pea mu teinepool  silmad lahti ja relv padja all peaks magama…  🙂 🙂