Suvi

Jess, juba peaaegu nädalakese on suvi triksis- traksis ametlikult käes. Ööd on nii valged, et magada tundub lausa patt. Ilmad on siiani suhteliselt nirud olnud, jahedad ja vihmased, aga suvi on ka veel poisike. Ehk on parem osa suvest veel ees.

Vahepeal oli küll tunne, et maja remont on nagu Tallinna linn, mis ei saa ega saa kunagi valmis. Aga näe, ikkagi lõpuks sai. Teha oleks veel küll ja küll, aga paraku jääb tahtmine ühe teada- tuntud neljatähelise maagilise sõna taha pidama. Seegi maja ilu- ja terviseravi on parajaks eelarvekilleriks osutunud. Nüüd näeb me kodumaja  välja nagu kummaline atsakas proua: kingad on uued (vundament ja keldriaknad), soeng peas (katus ja korstnad), aga kleit (fassaad) on seljas luitunud ja lapitud. Maja küljed said küll soojustatud ja värvitud, aga kes see ikka kogu aeg külg ees käib…

Tjaa, kohalik jaanipäev möödus… nagu jaanipäevad ikka. Lapsepõlves oli jaanipäev sünnipäeva ja aastavahetuse järel oodatuim tähtpäev. See oli üks vähestest päevadest, mil ema ei kehtestanud kojutulekuks kindlat kellaaega ning trallida võis kaua vaim ihkas ja keha vastu pidas. Nüüd pole käskijat ega keelajat, pidutse või hommikuni, aga puudub tahtmine. Kogu õhtu tibas kerget seenevihma. Soojendasime end tule paistel, ajasime paari tuttavaga törts juttu, vaatasime keskööl ilutulestikku, keerutasime pisut tantsu ja vantsisime siis üksmeelselt koju.

Kodus valitseb kolmandat nädalat omamoodi skautlaager. Nahkdiivan nägi pärast tosinat aastat istumist ja aelemist nii vanunud ja väsinud välja, et vajas hädasti ilukuuri. Kahjuks polnud töökojas just meie sohvaga sobivat nahatooni. Nüüd laiutab mu kaasa rõõmuks diivani pehmete selja- ja käetugede vahel õhkmadrats. Väga mugav telekast selle suve kuu aega kestvat seebiseriaali – jalgpalli vahtida ja vahel muidu siestat pidada.

Traali- vaali! Elagu puhkuse- ja suverutiin!