Daily Archives: 14. juuni 2010

Augud elu asfaltis

Standard

Üks väikene võit iseenese üle tuleb kindlasti ära fikseerida. Eilsele postitusele vastukaaluks tõestasin täna siiski selgroo olemasolu – panin tööle sisemise tsensori, lükkasin jalad taguotsa alt välja ning rohisin oma kolm vagu sibulaid ja porgandeid. Peenrad pole teab mis pikad ega rohused, vähem kui kümme meetrit, aga ikka läks siblimise peale üle kahe tunni. Küsite: miks nii kaua? Ma pole laisk ega aeglane, vaid vastikult põhjalik. Juba lapsepõlves suvel kolhoosis taskuraha teenides murdsin pead, miks teised minust peaaegu kaks korda kiiremini rohivad. Aga töö kvaliteet ilmnes juba nädala pärast. Mu püüdlikult rohitud vaod eristusid selgelt haljendavate ridade taustal. Tasu maksmisel seljatas kvantiteet kvaliteedi, ei lugenud kui korralikult, vaid palju sai tehtud. Ja oligi kogu moos. Seega võin hetkel mõneks ajaks rohimise ära unustada.  

Küllap on paljudel kurb kogemus, et uustulnukat hinnatakse enam kui aastatepikkust klienti. Ühele mu kolleegile saabub päevaleht postkasti poole odavama hinna eest, kui teisele kolleegile, kes tellib seda sama väljaannet, no ütleme, et aegade hämarusest saati.  Ma olen oma valitud pikaajalistele teenusepakkujatele olnud suhteliselt lojaalne: üks juuksur, üks õmbleja, üks pank, üks interneti pakkuja, üks mobiilifirma. Olen ühe mobiilteenuseid pakkuva ettevõte klient rohkem kui tosin aastat. Kahjuks on mu mobiilifirma suhtumine/ teenuse pakkumine viimasel ajal kummastav ja kurvaks tegev. Aastaid kogusin boonuspukte ja sain arvestatava protsendi kogusummalt maha – korraga tühistati nende kogumine ilma selgitusteta. Agressiivsest reklaamikampaaniast selgub, et ettevõte pakub soodustusi uutele klientidele, kuid ei hinda kauaaegseid kliente.  Kirjutasin hiljuti, kuidas kõneoperaator “unustas”, et igakuiselt peaks otsekorraldusega pangakontolt maha minema kindel summa, võttis kuid vähem ning tegi siis ootamatu priske tagasiarvestuse. Eelmise kuu arve paluti maksta manuaalselt, nüüd tuli välja, et raha võeti topelt ka otsekorraldusega. Ühtäkki sai sellest enam kui kõigest küll. Kirjutasin oma murest firmale ja paari päeva pärast potsatas postkasti selline vastus:

Kahjuks jõuavad arved  klientideni endiselt hilinemisega. Firma vabandab oma klientide ees! Hilinemise põhjuseks on üleminek uuele ja kaasaegsemale kliendihaldus- ja arveldussüsteemile. Niivõrd mahuka süsteemi juurutamisel tekkis meiepoolne viivitus arvete väljastamisel kuid edaspidi saame oma klientidele tänu uuele süsteemile pakkuda veelgi paremaid teenuseid ja teenindust.

Ja kõik. Eks ta ole. Ei mingit selgitust boonuspunktide või aitäh, et oled meie pikaajaline truu klient. Tjah, paremaid teenuseid ja teenindust võib ta nüüd pakkuda teistele klientidele. Mulle aitab. Ma kolin ära mujale.

Elu on nagu asfalttee, kuhu aeg- ajalt mõned ebameeldivad augud tekivad. Võib – olla olekski elu aukudeta sündmuste- ja emotsioonidevaesem?