Vahel olen kindel, et mu kaasal puudub igasugune maitsemeel – ta sööb pirtsutamata ning isukalt kõiki mu valmistatud toite. Aga mul lihtsalt puuduvad igasugused toidutegemisega seotud inspiratsioonigeenid või kui nad siiski olemas on, on nad üsna ahtakesed.
Laura võib küll kodus vahel pisut mugav või lohakas olla, aga mis puutub söögitegemisse, siis on ehe kokk Nigella Lawson. Sarnasus pole ainult väline. Täna suutis ta vaaritada kahekäigulise hõrgu õhtusöögi kolmandikust pirakast kõrvitsast. Minu ainus kõrvitsaretsept on vana hea tuntud kõrvitsasalat. Aga praadida paneeritud kõrvitsalõike? Teha isuäratavalt lõhnavat ja keelt alla viivat kõrvitsakooki? See on minu puhul absoluutselt välistatud.
Homseks on ta planeerinud kartuli- kõrvitsapudru.
Kui ta kodus elaks, siis peaksin järgmisel aastal jõuluvanalt tellima edasiliikumiseks kõhtu toetava ratastega raami…
Andetutel emadel ongi andekad lapsed, mis tõestab taas, et käbi on kukkunud kännust kaugele (või hakka tõepoolest mõtlema, et mõned lapsed on sünnitusmajas vahetusse läinud).
Karukell, kurvameelsuse rohi 