Nüüd läks see siis lahti! Hetkel on koju tulla mõnevõrra eluohtlik: kodumaja katus on hõre (katuseplaatide vahetus) ning maja ümbrus üles songitud ja auklik (vundamendi soojustamine), olukorra krooniks on kodus paariks päevaks külmad radikad ja napid soojakraadid (soojussõlme kraanide vahetus, küttesüsteemi tasakaalustamine ja läbipesu). Hoolimata, et ma käin kodus ringi nagu mütsakas karupoeg Puhh, on mul hirm, et nina saadab nohule kutse tagasi tulla. Külmad käed liiguvad klaviatuuril üsna kohmetult. Ma jääksin praegu siiski Cherbourg´i vihmavarjude meloodia juurde, sest ilus pakaseline talveilm tooks endaga palju paksu pahandust kaasa.
Ma püüan mitte magamistoas undavale soojapuhurile (loe: silme ees kiirelt kerivale voolumõõtjale ning elektriarvele) mõelda ning olla jätkuvalt parandamatu optimist – meile on jäetud veel vesi ja elekter.
Karukell, kurvameelsuse rohi 