I like You, really

Te tõesti meeldite mulle, kui vajutate punast nuppu! 🙂

Kleit jäi väikseks ja läks kleidimaale tagasi…

Mida küll järeldada, kui ühel hommikul avastad, et pikemat puhkusepõlve pidanud riietusese on kipakas ja inetult kiskuv? Diplomaatiliselt võiks arvata, et olen neljakümnendates veel pisut kasvanud. 😉 Sest kaalust käin küll viimasel ajal laia kaarega mööda, jälgin aeg- ajalt vaid, et tolmukord seda liigselt ei kataks.

Noore õpetajana olin isetegevuslikult üsna aktiivne. Nõukogude aja külluslikes tingimustes lasti naisansamblile õmmelda ühesugusest voogavast tumesinisest kunstsiidist kleidid. Ühel külalisesinemisel võtsin riidepuult kleidi ja üritasin seda selga panna. Just nimelt üritasin. Kaaslaste ilmetest ja naerupahvakust võis ka poolearuline mõista, et midagi oli väga valesti: muidu poolpikk kleit ei katnud enam põlvigi, kleidi pihakoht küündis nüüd rindade alla. Ilmne, et ma polnud haigestunud paari nädala jooksul elevanditõppe. Siis meenus väike, esialgu tähtsusetu tõik: eriline igipesur nagu ma olen, pesin vahepeal kleiti. Kas oli kangas puudega või kasutasin pesemisel liiga sooja vett, võta tagantjärele kinni.

Heh! Ülejäänud naisansambel laulis vist pesemata kleidiga навечно. Mina eristusin oma ansamblikärjääri lõpuni isiklikes riietes nagu mingi solist.

Tekib küsimus: kas keegi käib praegu salaja mu riideid pesemas? Eespool märgitud riideese tuleb saata tõenäoliselt kleidimaale tagasi.