Kui milleski ei või kindel olla, siis võib siiski raudselt kindel olla, et varahommikust enesetunnet ei tohi usaldada. See võib hetke jooksul muutuda nagu Lõuna- Ameerika ilm. Pühapäevane hommikune reipus asendus uimasuse ja kerge palavikuga, lisaks algas kõhus ehtne taifuun või häälekas draamateater. Oleks tahtnud Lindgreni Blomkvisti loo linnakese rõõmsameelse päevavarga Fredriku kombel uksele koputajale hõigata: “Teie teenistuses! Jah, siin ma olen. Haige ja vilets. Ma suren vist varsti. Kuula ainult, kuidas mu kõht koriseb…”
Soovite tasuta väikest viirust? Tulge, kallistame pisut!
Karukell, kurvameelsuse rohi 