Sügiseti hakkavad hiired taas vargsi elamutesse tungima.
Sel nädalal jooksis mul töö juures korraga väike hall hiireke üle jala. Ilmselt olime mõlemad ühtviisi šokis. Mina hiire jultumusest, tema minu kiledast karjatusest.
Hiirega on seotud mu elu üks piinlikumaid seiku. Lugu tõestab, et mingi sinivereline printsess herneteral ma kindlasti pole. Ma kasutan siinkohal võimalust, et vabandada kõigi ees ette – juhtunu pole sugugi meeldiv ja kaldub sürrealismi valdkonda.
Ühel kenal pärastlõunal oli mul juuksuri juurde aeg kinni pandud. Koristamise käigus kulus aeg märkamatult. Kui lõpuks taipasin kella vaadata, avastasin, et olen lootusetult hiljaks jäämas. Kõik on kindlasti kogenud tegelikkuses vanasõna: kui pea ei jaga, peavad jalad jagama. Haarasin rutakalt rahakoti ja autovõtme, toppisin kingad jalge otsa ja kihutasin tuhatnelja juuksurisse.
Tagant järele on võigas mõelda, et istusin peaaegu kaks tundi juuksuritoolis, rääkisin lõbusalt juttu, naersin ja tundsin end igati hästi, samas kui… Mis oli samal ajal, sellest terake hiljem.
Juuksurist tulles märkasin kingi ära võttes kohe, et mu parema jala sokk on suure varba kohalt verine. Paljast jalga uurides ei jäänud silma ühtki kriimu, kust veri pärit võiks olla. Loobusin pikemalt uurimast, aga alateadvusesse jäi punane plekk sokil kummitama. Cogito ergo sum.
Londiste ütles Siimule, et mõtted on kui suured oranžid apelsinid, mis korraga ootamatult pähe veerevad. Minu mõte oli hoopis hall, üsna hirmutav ning vajas kontrollimist. Võtsin kogu julguse ressursi kokku ja läksin kingi uurima, et ellimineerida õudset mõtteidu. Esialgu polnud kinga sees midagi näha, aga juba teisel kõvemal kopsamisel kukkus sealt välja… surnud hiir. Meie koridorikassil oli komme hiired kinni püüda ja tubli töö raportiks koridorimatile sättida. Seekord juhtus kassi kinnipüütud ja nätsutatud hiir kingale, kus ma ta kiiruga hämaras jalaga kinganinasse lükkasin ja nagu Rappija Jack kõik see paar tundi varvas hiire sees istusin! Prrr!
Isegi pärast jalga põhjalikku küürimist tekitas olukorrale mõtlemine ääretult õõvastava tunde.
Karukell, kurvameelsuse rohi 