Tulin mõni tund tagasi juuksuri juurest. See külaskäik annab mulle alati tükiks ajaks hea enesetunde.
Mul on alati kahju neist, kes pikalt oma juuksevärvi vahetuse ja/ või soengu tegumoe üle pead murravad. Olge ometi loomingulisemad! Juba kolmandat aastat helistan juuksurile lakoonilise teatega: “Tulen.” Ja Marju teeb kogu kodutöö: nuputab lõikuse ja valib värvi(d). Tulemus on absoluutselt 100 % õnnestunud.
Täna olen ma nagu Mary Poppins: kasutan iga viimast kui võimalust peeglist mööda minnes sinna pilk heita ning endale vastu vaatavale inimesele naeratada. Nice to meet you!
Karukell, kurvameelsuse rohi 