Uusi ahteid maha, teie vedelvorstid!

“Uusi ahteid maha, teie vedelvorstid! Mis palvetundi te peate? Paluge, kui palju tahate, põrgu lähete siiski kõige oma laiskusega!” /E. Vilde “Mahtra sõda”/

Kupja, kiltri ja aidamehe sundust pole, esimene tööorjuse nädal  mõõdus üllatavalt rõõmsalt, tegusalt ja kiirelt. Sel aastal juhtus, et olin juba esimesel nädalal korrapidaja. Uued koolikapid ja fuajeesse paigaldatud diivanid tekitasid lastes suurt elevust ning õhtuks tulitasid kergelt jalad kahe korruse vahet pendeldamisest. Väikesed silkasid ülemisel korrusel, vanemate klasside õpilased kogunesid alumisele korrusele. See nõudis kiiret reageerimist – kus lärm kõvemaks paisus, sinna tuli ruttu suund seada veendumaks, et kord on majas.

Vaat puhkuse ajal ei oska laupäeva- pühapäeva kuidagi eriliselt hinnata. Päevad nagu teisedki. Üle miljoni aasta tundsin sel nädalal iga ihurakuga jälle vana head nädalavahetuse tunnet. Hilbal tahaks muru viimast korda pügamist, aga vihm pani tahtmisele veto peale. Pühapäev ongi juba kõrgemalt poolt seatud luuslangi löömiseks. Sedasi saigi esimest nädalavahetuse pühapäeva kasutatud.

Käisime Uno ja Airiga Värska veekeskuses lobistamas.

Ma olen kümneid kordi Värskasse sõitnud, ent naudin seda teed iga kord ikka ja jälle. Unine sügisene päike piilus Setumaa sirgete mändide ja kollaste- rohelistekirjude kaskede vahelt ning tegi olemise iseäranis kergeks.

Ma olen üsna kindel, et eelmises elus olen ma mingi veeloom olnud. Vesi võtab alati väiksemadki pinged maha. Pärast kolm ja pool tundi sõbralikus seltskonnas erinevates saunades higistamist, mullivannis “keemist”, veejoaga tselluliidi raputamist, päri- ja vastuvoolu ujumist ning lõpuks koonerdamisele vilistamist ja sündsusetult suure prae söömist, olid vähesedki mured taandanud praktiliselt olematuks.

Et päevas mingigi kasutegur oleks, praadisin õhtul kukeseeni. Ämbrikesest seentest sai lõpuks küll pisike hädine pooleliitrine purgike, aga kaks pannitäit kastet on kitsaks ajaks siiski kindlustatud. Abiks seegi.

Õhtud on juba hämarad, sügisene pööripäev on varsti taas käes. Edasi loovutab iga päev järjest enam minuteid ööle. Aga ööd on meil siin teatavasti mustad…