Piisab tunnikesest teleka taga istumisest, kui saad üle valatud kireva reklaamisoustiga. Ma olen reklaamide ostmise- müümise mõju kohal suhteliselt tume, tegelikult pole erilist põhjust ka totaalselt teadlikum olla. Olen küll vahel juurelnud, mis kasu on nii eluvõõraste reklaamihordide eetrisse paiskamisest: suurendab see tõesti läbimüüki? Ehk kas siis on teleauditooriumis lihtsameelseid, kes muudavad omi tarbijaharjumusi ning tõesti tormavad peale teatud videoklippide järelmõjul kauplusesse üleskiidetud toodet ostma? Või missugune reklaamifirma ajugeenius suudab välja mõelda sellist eksitavat jaburust? Võib- olla pole ma lihtsalt reklaamiusku. Igatahes mingit vaimset transformatsiooni reklaamid minus ei tekita. Iseäranis Poola (seriaal)reklaamid (rumal Ülu, kes pööritab lollakalt silmi ja oskab voltida käterättidest roose).
On teil juhtunud, et kõnnite tänaval ja näete mõnda tuttavat võluvas kleidis? Teete komplimendi ja teie tuttav võtab kotist välja pudeli/ paki pesuvahendiga (kotid on naistel, teadagi, suured) ja patsutab sellele rahulolevalt: “Pese ka sellega, siis on sinugi riided säravate värvidega ja ei mingit väljavenimist, ei iial mingit topilisust…?” Fuuuh! Ärge mitte pakkugegi!
Või mida arvata reklaamist, kus armas Barni- karu viib väikese poisi lustlikule lennureisile Magusa Maitse maale, aga pärast hammustab seesama väike jõngermann “tänuks” karu jalad või pea ära ning pigistab mõmmikut pärast seda, et näha, mida peidab tema kõht? Tekitab kerget õudu, eksole?
Eriliselt haige on see reklaamiklipp, kus pereisa paneb paki veepehmendajat pesumasinale ja sõnab väärikal moel riknenud põranda ja pooleli jäänud pesupesemise jäänud õnnetule kaasale: “Kallis, kui mind kodus pole, tagab tema sinu täieliku rahulolu!” Eh! Järsku peakski oma üksikutele sõpradele veepehmendajat kinkima, et nende sooloõhtute rahulolu oleks tagatud?
Kõige jälgim (see on tsenseeritud väljend) on see reklaam, kus kraamikaussi veriseid lärtsakaid ja hambaid sülitatakse. See on juba ilmselgelt meditsiiniline probleem. Kui tsiteerida Riisalu, siis kaua võib?
Kõige arusaamatum on reklaam, kus lapsed tekitavad särgile vastikuid ja kangekaelseid plekke ja ema nendib muheledes: “Järgmine kord peate midagi paremat välja mõtlema!” Ei muud, kui kepsud soojaks ja poodi pesuvahendit ostma!
Ent päris reklaamita ka ei saa. ETV pikemate saadete vahel ma lausa igatsen neid. Et mitte vaadata saadet ristis jalgadega, minna tuua kohvi, käia peadpidi külmkapis või läbi lugeda saabunud meilid.
Oh, naine, sa ise ka ei tea, mida sa tahad…. 😀
Karukell, kurvameelsuse rohi 