Velvo tuli äsja esmaabiandjate täienduskoolituselt ja jagas mullegi suuremeelselt saadud teadmisi. Kõik oli nagu varem kuuldud- üldteada, aga üht- teist uudset ja imestamisväärset pudenes siiski.
Kas teate, missuguses järjekorras hakata abi andma liiklusavariisse sattunud perekonnale, kus on ema, isa, imik ja väikelaps, kõik üsna samaväärses õnnetus ning abitus seisukorras? Loogika ütleb, et esmalt imikule, siis väikelapsele, seejärel naisele ja lõpuks mehele. Ent on valesti valitud järjekord! Alustada tuleb tõepoolest imikust ja väikelapsest, aga kolmandas järjekorras aidake meest, jättes abitu naine viimaseks. “Miks siis nii?” küsisin üsna nõutult. Naisi on ju peetud alati nõrgemaks sooks, keda eelistatakse. Aga pole nii ühti. Statistika väitvat, et naised on meestest vintskemad ja vastupidavamad.
Säh sulle lops!
Selles valguses tundub kummaline, et vintskete naiste palk jääb samaväärse tööpanuse puhul vähem vastupidavate meeste palganumbrile märkimisväärselt alla.
Karukell, kurvameelsuse rohi 