Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut hoiatas juba eelmisel nädalal, et laupäeva õhtul jõuab Eestisse lumetorm, mis jätkub ka pühapäeval ja esmaspäeval. Aga, et asi nii hulluks läheb ning nii palju segadust külvab, seda uskusid vähesed. Nüüd on ta möllanud ja tuure kogunud juba teist päeva, ent raugemise märke praeguseks pole.
Ega tali taeva jää! Väljas on tõeline lumetrall! Seda uhket etendust võiks juba kohalikuks põhjamaiseks purgaaks kutsuda, sest nii kui vähegi lagedama kohale jõuad, on suu ja silmad lund täis ja väljanägemine nagu hetke pärast kui ehtsal eskimol.
Lumesahk askeldas majade vahel teid lumevangist vabastades ja lahti lükates juba varahommikul enne nelja, aga umbes poole tunni pärast oli pilt sama trööstitu – tuisk keerutas lume vilka järjekindlusega teedele, muutes need läbistamatuteks. Teedel valitseb tõeline kaos.
Koolis olid ilmaoludest põhjustatud kaod selgelt tuntavad: lapsed mahtusid kahe söögivahetunni asemel ühte vahetundi sööma. Liiklus oli lihtsalt sedavõrd häiritud. Aga kohalikke põngerjaid ähvardav tuisk ja torm ei sega. Nii kui koolikott kodus nurka visatud saab, rühivad ja rassivad nad väljas nagu polaaruurijad kokkulükatud lumest onne ja kindluseid ehitades ega tunne tuisust suuremat meelehärmi.
Tuul on voolinud lumest veidraid lumeskulpuure ja -kujusid, kohati ulatuvad lumevaalud meetri- pooleteistkümneni. Aga seda kaunist talveidülli on mõistlik siiski aknast vaadata. Kui sedagi, sest tuisk on ka aknad suuresti kinni matnud.
Tegelikult on üldteada tõde, et pole olemas halba ilma, vaid ebasobivad riided.
Karukell, kurvameelsuse rohi 