Öölugemine

Oma igapäevatöös puutuvad õpetajad kokku süveneva probleemiga –  õpilased on kaugenenud raamatute lugemisest. Ei ole aega ja on palju muud, millega vaba aega täita. Televisiooni ja arvuti kaudu saadakse informatsiooni ning elamust kätte lihtsamini ja kiiremini kui raamatust. Ilukirjanduse lugemise vähenemise põhjused võivad olla mitmesugused: lastekirjandus maksab palju, lugemine ei ole enam populaarne, enam tähelepanu on võitnud arvuti ning teler, muud visuaalset, silmadega vastuvõetavat infot on ümberringi väga palju.

 Selleks, et virgutada lastes lugemishuvi ja äratada armastust raamatute vastu, korraldasime meie kooli algklasside õpetajatega Jüri kooli õpetajate eeskujul lastele öölugemise.

Reeglina on reede oodatud päev, lapsed tunnevad rõõmu koolinädala lõppemisest ja nädalavahetuse vastsest algusest. Sel reedel oli teistmoodi. Kella viiest algas koolimaja poole voorimine. Paljudel lastel oli isa- ema pampude vedamisel abiks.

Esmalt saime tuttavaks Tartus elava lastekirjanik Siiri Laidlaga. Ta on kirjutanud esimesele kooliastmele lugemiseks palju südamlikke ja põnevaid raamatuid: “Sandra kevad ja suvi”, “Apteegitont Aavi”, “Taadu”, “Armas hunt”, “Raamatukogunõid Rosaalie” jt. Kirjanikul oli kaasas vana kohver, kust vahvad kaltsu- ja käpiknukud välja pugesid, kõik Siiri Laidla enda meisterdatud. Kõigil tegelastel oli rääkida oma lugu, mis oli nii või teisiti seotud kirjaniku raamatutega.

Pärast õhtusööki said lapsed kahelt suurelt ekraanilt vaadata kirjandu ainetel vändatud lastefilme. Kirjandusteemaline viktoriin pakkus rohkesti nuputamist. Öödiskol said kõik viimasegi energia välja hüpata. Aga enne keskööd olid lapsed oma klassiruumides – algas tõeline öölugemine. See kestis seni, kui ka viimase lugeja silmad lahti püsisid. Kui uskusin, et kõik magavad, läksin tuld kustutama. Ja oh imet!- tegelikult ei maganud keegi. Nüüd hakkasid kostuma hirmu- ja õuduslood. Ei oskag öelda, mis kell võis olla, kui me ükskord magama jäime.

Hommikul pärast pannkookide söömist hakkas koolimaja tühjenema. “Millal me jälle loeme?” hüüdsid lapsed hüvastijätuks.