I am a Snapdragon

Test väidab, et lilledest sarnanen ma lõvilõuaga. Pole küll mu lemmiklill, aga vaidlustamisvõimalus puudub – kahjuks.

Aiasõber kirjutab, et lõvilõug (Antirrhinum) on kahehuuleliste õitega ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast. Taimeperekonna 42 liiki on peamiselt esindatud Vahemeremaades ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvatatakse üheaastase aiailutaimena ja lõikelilleks suure lõvilõua (A. majus) kolme teisendi (kõrge, poolkõrge ja madala lõvilõua) paljusid mitmesugustes värvitoonides õitega sorte.

Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks veebruaris, märtsis, aprilli esimesel poolel. 1 grammis on umbes 7000-8000 seemet. Vältida tuleks külvide läbikuivamist, samuti liigset niiskust. Idanemistemperatuur jääb vahemikku 15 – 20ºC, seemned idanevad sellel temperatuuril 8-15 päeva. Idanemiseks on vajalik valgus, selleks külvake seeme niiskele mullale ja vajutage kergelt kinni, et kontakt mullaga oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Seemikud pikeeritakse vahedega 5 x 5 cm ning noored taimed võib välja kasvukohale istutada pärast öökülmade ohu möödumist vahedega 40 x 40 cm. Eelistab kasvamiseks viljaka- ning vett hästi läbilaskva pinnasega päikeselist kasvukohta. Taimed võivad kasvada 20 – 100 cm kõrgeks ja õitsevad juulist kuni sügiseni. Euroopas kasvatatakse alates 16. sajandist aiailutaimena. Kasvatatakse lõikeõite saamiseks.

Näe, kui palju ma enese kohta jälle teada sain! Allegooria missugune! 🙂