Daily Archives: 18. aug. 2008

Kuidas ma koolis loomakasvatust arendasin

Standard

Kõigepealt pean loo lähtekohti selgitama.

Igal kevadel teen 5. klassiga seemnete idanevuse katse. Pinginaabrite paarile saab neli purki, igasse 10 hernetera. Purgid seemnetega saavad erinevad tingimused: niiskus – soojus, niiskus – jahedus (külmik), kuiv – soe, kuiv – jahe. Lõpptulemusena, summa summaarum,  peaks järelduma, et seemnete idanemiseks läheb vaja niiskust, soojust ja valgust. Kuna ma aiamajanust enam ei arenda, oli seemnete hankimine probleemiks. Aga kus häda kõige suurem, seal abi ka kõige lähem. Side- Helge (kõlab naljakalt, aga väikestes kohtades ongi nimedega nii) pakkus mulle herneseemneid – ta kasvatab piimakarjale vikki. Paraku oli tema arusaam natukesest umbes nii 5 kilo. Loomulikult jäi suurem osa sest alles.

Neljapäeval tegin tööle minnes ehmatava avastuse.

Kuna internetiühendust polnud ja töökavade väljaprintimine pidi ootama, otsustasin klassi panipaiga ära koristada.

See väike ruum on vajalike ja mittevajalike asjade hoidmiseks. Muu träni seas oli seal ka see hernekott. Õieti pidi olema, sest väikesed ahned närilised olid kõik need kilod selgelt nahka pistnud! Lisaks hernestele oli haihtunud ka kilo riisi, mida läks vaja vihmapillide meisterdamiseks. Küllap jäi sellestki hiirtele väheks, sest näkitsetud oli toalillede ümberistutamiseks mõeldud mullakotti, jõululinikuid ja veel kümmet erinevat asja. Küll see võis tuim närimine olla!

Nüüd meenus majahoidja jutt, et hiired olevat sel suvel nii häbematuks läinud, et korraldavat koridoris jooksumaratone. Pole ka ime! Kõik, kes vähegi hernesuppi söönud, teavad millist puhitust see tekitada võib. Lihtne seletus sellele hiirte tormamisele oligi käes – kuidagi tuli oma liigne kõht taandada. Lisaks on ju üldteada fakt, et hiirte sigivuse määrab toidu hulk.

Nii või teisiti, aga selle hiiresita hulgaga, mis panipaigast kokku sai pühitud, oleks võinud väetisetööstuseks hea alguse saada.

Aga Agu Sihvka oleks kirjutanud seletuskirjas: et kõik ausalt ära rääkida: kõik sai alguse omakasupüüdmatust soovist selgitada lastele, mida seemned vajavad idanemiseks.