Suvesümfoonia (vol 2)

Täna kuulsin esimest korda ritsikate- tirtsude siristamist. See märgib “peatse puhkeaja lakkamist ja tööga pealehakkamist”, vähemalt pedagoogilisel rindel.  Suve teise osa saabumist tervitavad muudki märgid. Metsas ootavad juba mustikad korjajaid, agarad seenelised on juba teist nädalat jooksmas amokki kukeseentele. Pool kümme õhtul on vaja juba toas elektrivalgust, õhtud ja hommikud on juba rõskevõitu ning kärbsed tungivad igal võimalusel tuppa.

Mis järgmiseks? Öeldakse, et esimene kollane kaseleht on suve esimene hall juus.

Kõikide lubatud prognooside järgi pidi tulema väga varajane sügis.

Joogieelistuste TOP 10

On üldteada, et vesi on elu. Inimese kehast suurema osa ehk ligi kaks kolmandikku kehakaalust moodustab vesi.

Täna otsustasin lahata oma omandatud joogieelistusi. Muidugi sõltub soov üht või teist jooki juua tujust ja kohast, seega pole nimekirja järjekord paremusest lähtudes.

Minu lemmikjoogid oleksid siis sellised:

• Vaarikamoosi- tee. See on selline lapsepõlvest pärit nostalgiline jook. Viljandis vanaema juure olles jõin hommikuti alati AINULT vanaema hoidistatud aedvaarika moosivett: õrnad heledad vaarikahelbed hõljumas kuumas vees; eriti mõnus oli tassi viimane suutäis – tihked vaarikaseemned, mis hammaste vahele jäid ja mille hiljem keelega pika urgitsemise peale kätte sain. Moosivee magusust sai tahtmise korral juurde tempida moosi lisamisega.
• Cafe latte – see jook pole just pikaaegne lemmik. Latte lembus sai alguse Gran Canarial. siin pakutav latte pole kahjuks alati hea, aga on ka rõõmsaid hea joogi äratundmishetki: kõrges klaastassis piimaga kohv suure vahustatud piimamütsiga, millele on raputatud pisut kakaod ja tuhksuhkrut. Väga pehme maitsega!
• Külm keefir – igasuguse prae kõrvale parim (ja tervislikum) jook!
• Ploomimahl – vähemalt minu meelest kõigi mahlade kuningas.
• Külm šampus (või jook, mida me ekslikult šampuseks kutsume) – eriti mitte eriti täis kõhuga ja kuuma ilmaga. See pole alp edevus, aga värsked magusad maasikad sobivad tõesti selle  kõrvale kuninglikult.
• Valge viin (Velvo väidab, et Saaremaa viin on parim, aga kuna ma pole ise suurem asjatundja, jääb mul temaga vaid nõustuda) Sprite´iga (suhtes 1/3 ja 2/3). Selle seguga tuleb olla ettevaatlik, sest alkoholimekk kaob ära ja tarbimise – liialdamise piir muutub mittetajutavaks …
• Tavaline purutee piimaga. Selle inglasliku joogiharjumause omandasin lapsi imetades; räägiti, et piimaga tee tekitavat rohkelt rinnapiima (kahjuks minu puhul ei toiminud), aga armastus selle joogi vastu jäi.
• Kruusitäis kuuma kanget suhkruta Löfbergs Lila kohvi. Me oleme antud margitruud olnud juba aastaid. Ma võin väga hommikuti magada tahta, aga kui magamistuppa värsket kohvilõhna kandub, ei saa ma kiusatusele vastu ja lähen joon tubli kruusitäie.
• A. Le Coq´i naistekas Rose´– paras lahja marjamaitseline janukustutaja, just parajas mahus. Mehed arvavad, et see on õlle mõnitamine, aga mulle meeldib. Pole kange ega liiga magus.
• A. Le Coq´i Gin Long Drink grapefruit. Aga juua tuleb ainult pudelist – klaasi valamisel läheb mingi maitsenüanss kaduma.

Lugesin oma nimekirja üle ja avastasin, et pisut vähem kui pooled sisaldavad joovastavaid kraade… 😦 Lohutuseks võin öelda, et ma ei ole veinisõber, veini juues muutun kohutavalt uniseks. Igasugune kogus mistahes likööri tekitab mul järgmisel päeval peavalu… Ka võiksid konjak ja viski joogikaardilt puududa.

* Kahjuks ei saa siia nimekirja lisada kraanivett – meie kohalik kraanivesi on viimasel ajal üha vastikuma maitsega, toidu tegemiseks see sobib, aga joomiseks oleme ta asendanud mineraalveega (Värska originaal).