Olgu kiidetud hommikused ärkamised!
Küll on hea, kui inimene oskab olla õnnelik tinastesse ja unistesse hommikutesse ärkamiste ning vaiksetesse pimedatesse öödesse uinumiste eest. Õnnelik, et saab pärast ärkamist sirutada end veel kehasoojusest ja unenägudest pungil sooja teki alt välja, tatsuda poolkinniste silmadega paljajalu kempsu, vannituppa ning seejärel ninaga lõhna vedades kööki kohvitassi järele, et siis muretult pooltunnike lösakil diivanil telekat vaadata. Duširuum on saanud hoopis teise mõõtme ja tähenduse. Seal võib muretult vee- ja elektrikulu kuritarvitades duši alla lobistada… kuni tüdimus tuleb või himu otsa saab või paljajalu öösärgis püüdlikult hambaid nühkida. Isegi riidessepanemisega pole kiire. Sukkpükste jalgasikutamise aeglusega võiks püstitada kasvõi Guinnessi rekordi.
Köögilaua taga istudes võib nii muuseas libistada käe seina küljes rippuva jõletise (loe: radika) peale. Ta on jätkuvalt kuum! Ta on ikka veel kuum!
Oh, olgu kiidetud hommikused soojas toas ärkamised!
Karukell, kurvameelsuse rohi 