Kui määratleda oma praegust eluettappi soomlaste omaaegse menuka seksiabi raamatu Avameelselt abielust põhjal, siis oleme Velvoga jõudnud peatükini Jälle kahekesi.
Tüdrukud käivad kodus üha harvem, nii et igapäevaseses elus võiksin end lausa lastetuks pidada. Viimasel aastal on lausa erandlik, kui kogu pere kodus on; ikka on kellelgi eksamid või töö, mingi üritus või sõbrad. See oleks nagu ettevalmistus tõeliseks minekuks, mis tuleb moel või teisel kunagi nagunii. Psühholoogid väidavad, et lapsed tuleb õigel ajal lahti lasta. Võib- olla toimubki see millimeeterhaaval: iga päev enam ei helista, kas süüa ikka saanud oled?, kuidas päev läks?, kas kõik on korras?… Lepid, et asju, millest sa midagi ei tea, vahest ei tahakski teada. Avastad, et sinu väärtushinnangud ja maitse, mida seni on tunnustatud, muutuvad korraga kui mitte vanamoodsaks, siis tihti kaheldavaks. Pikka aega püüad oma elutarkust tera- tera haaval jagada, ent avastad, et lapsed tahavad ise kukkuda ja õppida tasakaaluleidmist. Ning pead õnnelik olema, kui nad su õlale nutma tulevad ja vahel tunnistavad, et sul oli ikkagi õigus.
See kõlab küll kulunult, aga lapsed kasvavad tõesti väga kiiresti. Kuidagi uskumatu on mõelda, et oli aeg, kui nad pisikese pambuna sünnitusmajast kaasa pakiti – ole hea, emme, võta ja kasvata! Kui nad olid veel väikesed, oli ainus mure, et kõht täis, riie seljas ja tuba soe oleks. Kõik mured ja valud olid lohutamise ning pealepuhumisega unustatud. Üsna kerge oli aimata jõulu- ja sünnipäevakingituste soove; üsna meeldiv oli olla suur tark ema.
Ja siis märkad pärast suurt sõnelust, et sul pole enam lapsi. On head teekäijad, sõpradest kaaslased, kes aeg- ajalt häbenevad, et nad kunagi on selle praeguseks keskikka jõudnud naise rinda imenud, et ta on neid vannitanud ja potitanud, piinlik on isegi viis, mis moel nad siia maailma on saanud!
Esialgu oli see arusaamine otsekui šokk, aga peagi hakkad endalt küsima: miks otsida naiselikku arusaama teistelt, kui on kaks tarka ja arusaajat kaaslast, kes tunnevad sind vahel pareminigi kui ise, armastavad tingimusteta ja andestavad alati?
Karukell, kurvameelsuse rohi 