Archive for the ‘Siseelu’ Category

It still matters…

Kui ma peaaegu kaks aastat tagasi oma blogi pidamist alustasin, polnud mul päris täpset ettekujutust, millest ma oma postitustes kirjutama hakkan.
Tänaseks võin julgelt tunnistada, et blogi pidamine on teraapiline ja mentaalselt üsna tervendav tegevus. See on nagu lääne filmidest nähtud nõustaja/ psühhiaatri/ psühholoogi külastamine: lamad mugaval asemel ning aina räägid, räägid seni, kuni oled kriipiva probleemi [...]

Jätka lugemist »

Rusuv

Käisin hiljuti naabritädi matustel.
See polnud ootamatu lahkumine, vaid visa ja vastiku haiguse paratamatu kulg. Haigust õnnestus erinevate kiiritus- ja keemiaravidega petta üle kolme aasta. Kuna lõpp oli eriliselt vaevaline, ohkasid paljud: hea, et inimene lõpuks valudest ja vaevadest lahti sai.
Olen ühes eelnevas postituses kirjutanud, et mulle meeldib surnuaedades uidata, ent matustele lähen ma alati sügava vastumeelsusega. Teen seda vaid austusest lahkuja või kutsuja [...]

Jätka lugemist »

P. S.

Üks mu üksikutest tuttavatest, kellele ma oma blogi aadressi jaganud olen, küsis hiljuti mult, miks ma oma postituste kommentaariumid enamasti kinni olen keeranud.
Ma ei kirjuta selleks, et saada kelleltki tagasisidet: ei õelat moraliseerivat irooniat, ei imalat kiidulaulu ega aplausi. Ma pole mingi vaimne ekshibitsionist, tahan lihtsalt voolata; meenutada oma minevikku, nentida olevikku ja visualiseerida vahel ka tulevikku. Tahan [...]

Jätka lugemist »

Mis viga on?

Viimasel ajal kipub tujuke kehvapoolne olema. Ei tea, kas on see siis kevadväsimus, valitsev finantspuue või keskeakriis. Või kõik korraga. Millega muidu seletada seda biopolaarset (kord rõõmus, siis jälle kurb) seisundit, mis immitseb mu kõikides pooridest välja.
Banaalne tõdemus, mille mina kipun küll seda argielu sebimises ära unustama: mulle on kingitud järjekordne hommik, oma kodu, tubli ja tugev [...]

Jätka lugemist »

Lihtsalt üks tujulugu

Jätka lugemist »

Inwardly

Millal inimene aru saab, et hingeline olukord on nii halb, et vaja oleks abi otsida? Mina ei saanudki. Lihtsalt ühel varakevadisel kohtumisel paar aastat tagasi küsis üks ametikaaslane, kas minuga on kõik korras. Ilmselt kumas talle mu vaevatud olekust midagi murelikuks tegevat.
Ei olnud korras, üldse ei olnud: juba päris pikemat aega ei tundnud ma peaaegu millestki [...]

Jätka lugemist »

Elu on ilus!

Lugesin täna oma blogi varasemaid sisestatud postitusi. Üldjoontes võib öelda, et need on positiivsed, aga sekka on eksinud ka mõned rahulolematud ja väikeses nurinavõtmes kirjed.
Aeg- ajalt viiakse riikides läbi empiirilisi rahulolu- uuringuid. Ma küll pole kursis, missugusele rahulolemisele need toetuvad või kui tõese pildi nad annavad. Kui palju on üldse inimesi, kes julgeks tunnistada, et [...]

Jätka lugemist »

Apaatne ärevus

Suvepuhkus sulab otsekui jäätis kuuma ilmaga. Tänase seisuga on seda ahvatlevat maiust jäänud veel napp kaks nädalat. Kahjuks. Samas tuleb tunnistada, et ma lasen tal sulada, võtmata selle nautimiseks midagi ette. Praegu näiteks on hiline pärastlõuna, aga minu tänane ainus tööpanus ja tegevus on paari eilse taldriku- kahvli- lusika pesemine ja pesumasina sisselülitamine. Ülejäänud tegevus mahub lahedalt [...]

Jätka lugemist »

Ma olen ekstravert- intuiivne tundeinimene, otsustaja

Tegin isiksusetüübi testi http://www.hot.ee/types/Lehed/psyhhotyybi_test.html ja tulemused olid sellised*:
ÜLDINE ISELOOMUSTUS
ENFJ tüüp on hea suhtleja, mõistev, salliv, lugupidav. Tunneb huvi selle vastu, mida teised mõtlevad ja tahavad, püüdes asju käsitleda vastavalt nende tunnetele ja arvamustele. Võib raskusteta esitada ettepanekuid, juhtida koosolekuid ja arutelusid. Ta on tundlik nii kiituse kui ka kriitika suhtes. Kiirgab sümpaatiat ja sõbralikkust. Ta pöörab [...]

Jätka lugemist »