Archive for the ‘Reis’ Category

Kasina aja reisielamused

Kuna tänu viletsale eelarvele on käesolev suvi mulle ütlemata paikne, siis olen oma seiklemis- ja rännuiha proovinud ohjeldada teiste reisielamusi kogedes. Hea juhuse tulemusena sain läbi lugeda “Minu …” raamatute sarjast Islandi ja Hispaania reisi- või olustikumuljed ning lasin oma kujutlusvõime amokki jooksma. Kasinal ajal ajab seegi asja ära.
Omamoodi kummalist fluidumit tekitav on vaadata ameeriklaste televõistlust “The Amazing Race”, [...]

Jätka lugemist »

… ja painest

Eelmine postitus lõppes sellega, et kõigi eelduste kohaselt oleksime me pidanud pühapäeva päeval kell kaks naasma Tallinna. Just nimelt vaid oleks… Aga oleks on teadagi väga paha poiss.
Reeglina on inimene õnnelik, kui talle midagi tasuta sülle kukub. Aga asja võib vaadata ka teise mätta otsast. Kui lähed poodi jopet ostma, siis vaevalt väga rõõmus oled, kui avastad [...]

Jätka lugemist »

Paradiisist…

Olen enam kui kindel, et kui Kristjan Jõekalda poolt juhitud “Rooside sõjas” küsitakse kooliprogrammist enam meeldejäänud ajaloolist väärtust või tegevust, annaks maksimumpunktid Egiptuse püramiidide ja vaaraode mumifitseerimise nimetamine.
Ma võisin olla vististi viienda- kuuenda klassi õpilane, kui meie ajaloo õpetaja Maie Opkaup, tulles Egiptusest, tõi ajalootundi kaasa kaks pisikest pudelikest: ühes oli Niiluse õrn- rohekaskollane vesi ja teises [...]

Jätka lugemist »

Morbiidne huvi

Mulle on juba lapsepõlvest saati meeldinud surnuaedades jalutada.
Tõenäoliselt sai see huvi alguse vanatädi Reedaga kalmistul käikudest. Tema mees oli maetud Viljandi Riia tänava kalmistule. Kuna vanatädi jäi üsna varsti pärast pulmi lastetult leseks, leidis ta abikaasa haual käimisest tröösti ning külastas seda üsna tihti. Tee hauani oli pikk, kõndida tuli surnuaia kõige tagumisse serva. Reet kõndis oma vanainimeselikul pisut vaaruval kõnnakul [...]

Jätka lugemist »

Uups! Ma sõidan nädalaks Hispaaniasse!*

♥ Tänane postitus tuleb kui- mina- veel- noor- olin- siis… maiguline. Seda ajendas kirjutama mu vanem tütar, kes ühel muidu nii normaalsel päeval teatas sundimatult rahuliku häälega, et ta on otsustanud sõbrannaga lihtsalt niisama nädalaks Barcelonasse lennata.
Ma olen kahe täiskasvanud tütre ema, erinevate üllatuste suhtes kogenud ja karastunud, sestap ei osanud ma kuuldud uudisele kosta muud [...]

Jätka lugemist »

Sihtpunkt – Euroopa Aafrikas (3.)

Hommikul ärkates oli tahtmine end näpistada, nii uskumatu tundus ärgates tunda rõdult sisse hoomamas sooja ookeaniõhku.
Pärast hommikusööki linnas esimest tiiru tehes kippusin igat käeulatusse jäävat palmi käperdama ja vähegi suuremat kaktuselist pildistama. Eemalt võisin ma meenutada küll väikest lapsukest, kes poes iga uue lelu (loe: meile potis nähtud pisikese toataime hiiglasiliku variandi) peale kiljuma hakkab.
Hoolimata saadud [...]

Jätka lugemist »

Sihtpunkt – Euroopa Aafrikas (2.)

Lennuväljal võttis meid vastu niiske kuumus (tundus nagu oleksime riietega Aura veekeskuses)  ja inimtühi lennujaam. Avaras valgustatud ootesaalis, klaasist vaheseina taga passikontrollikabiinides ja nende taga valitses suur vaikus, otsekui oleks kõik inimesed saarel välja surnud, jättes maha inimtühja valgustatud lahmaka lennujaamahoone. See vaikus kestis lausa üle poole tunni. Soojusest, niiskusest ja pikast lennusõidust oimetud inimesed seisid, [...]

Jätka lugemist »

Sihtpunkt – Euroopa Aafrikas (1.)

Kõigel siin maailmas on põhjus.  Ja ehkki see on ebaõiglane, käivitab vahel kurb sündmus terve rea väga meeldivaid sündmusi.
Velvo ema surmast oli möödas vaevalt nädal. Olin juba hakanud harjuma selle frustreeriva vaikuse ja üha ohkava inimesega. Aga sel õhtul sai väljend kui puuga saama täiesti reaalse tähenduse, kui mu abikaasa nagu muuseas ütles: “Elu on [...]

Jätka lugemist »