Eile sai väljend jalalt kustuma minu jaoks hoopis teise tõlgenduse…
Hommikul püüdsin oma kramplikku sõiduhirmu maha suruda ja vurasin autoga Tartusse. Ekstreemsusi polnud, selg oli küll jätkuvalt higine ja sõrmenukid rooli hoidmisest valged, aga kohale sain. Peaaegu neli tundi koolitusel ühejutti rääkimist tekitasid tunde, et mu suu hinged on lausroostes, keelepaelad deformeerunud ja keel olematuks kärbunud. Tagasisõit kulges juba probleemitumalt. [...]
Archive for the ‘hirm’ Category
27 okt
Egokulturism
4 okt
Baffling
Kuidas käituda, kui ühel päeval avastad, et lähikonnas on asunud tegutsema pesueht pervert?
Ma olen kirjutanud oma korraarmastusest, mis on laienenud ka pesu kuivama panekusse. Pärast pesumasina armulikku tuksatust, mis märgib programmi lõppemist, sorteerin enne nööri alla käiku pesu: käterätid, voodipesu, ihupesu, t- särgid… Mulle meeldib kui pesu on nööril kindla metoodilise korra järgi ja seda [...]
11 sept
Väike rõngas see, tihti tüli teeb…
Täna tegin enda parema käe sõrmele katkise sõrmusega päris kõvasti viga.
Kui me peaaegu 23 aastat tagasi abielusõrmuseid ostma läksime, oli väljas sügav ja tuisune talv. Sõrmused ostsime parajad, kitsad võrukesed nagu mu vanemategi sõrmused. Kui leebelt vabandada tahaks, siis peaks meelde tuletama koolitarkust, mis ütleb, et jahtudes on ainetel omadus tõmbuda kokku. TÕENÄOLISELT olidki sõrmed külma tõttu pisut [...]
13 juuli
Aftereffect
Viimasest sissekandest on juba jupp aega möödas. Asi pole laiskuses, vaid teemapuuduses. Lihtsalt olen sellises konditsioonis, et pole millestki erilisest kirjutada. Päevad on üsna üheülbalised, pisikeste variatsioonidega. Olen olnud nagu uimane töömesilane. Uimasusest hoolimata on olnud kasutegur siiski suhteliselt positiivne: 43 purki kirgast maasikamoosi, korvitäis mesiselt lõhnavaid kuivatatud pärnaõisi, rohitud kasvuhoone ja peenrad, n- korda muru pügamist, [...]
7 juuni
Jaak, kurat, maa!
Mitmeid kordi olen mõelnud: miks me ei oleks võinud targemalt headel aegadel toimetada, olnud ettenägelikumad, säästlikumad? Juhan Liiv on oma jutustuses “Peipsi peal” hästi ära tabanud asja tuuma – kui häda on käes, siis annaks ei tea mida, et sellest terve nahaga välja tulla. Aga oleks on jätkuvalt paha poiss.
Järgneval meenutusel pole paraku majandusliku olukorraga suurt midagi [...]
21 apr
Kraaviöö
Palju aastaid tagasi käisin ühes peres lapsi hoidmas. Laste vanemad olid kolmeks- neljaks päevaks sõitnud ära ja jätnud oma järeltulijad minu hoolde. Hoolimata sellest, et mul toona endal lapsi polnud, sain kahe armsa naakmanniga üllatavalt hästi toime. Viimasel õhtul käisin lapiga elamise üle ja pesin- triikisin ka voodipesu, mida kasutanud olin, et vanemail oleks pärast [...]
1 märts
Säästurežiimil
Raha pole minu jaoks kunagi esmatähtis olnud. Oleks naiivne väita, et raha pole üldse tähtis, aga küll mitte liialt tähtis.
Viimasel ajal ei lähe nädalatki, kui keegi tuttavatest või omakorda nende tuttavatest ei räägiks majanduskriisist tulenevast ahastavast seisust: sundpuhkusest, osalise tööaja kehtestamisest või lausa koondamisest. Paanikat veel pole, aga tundub, et asi on hull ja veel hullemaks läheb. Inimesed [...]
21 okt
***
Täna jälgisin viimaseid visasid sügisesi lehti, mis puudel tuules abitult lipendasid ning kummaline metafoor tuli kummitama. Inimesed ongi nagu puulehed: sünnivad, kasvavad – kui kellegi kuri käsi või torm neid ennatlikult puult ei räsi; sügisel muudavad värvi, muutuvad kahkjateks nagu vanainimesed, et siis sügise saabudes tuulega lõpuks pidetult lennelda. Üksikud visamad peavad puus vastu mitu ajutist lund, muutuvad inetult pruuniks ja elutuks [...]
16 sept
Ei meeldi
Psühholoogid väidavad, et ootamatute hirmude põhjustajateks on minevikust pärit erinevad ebameeldivad mälestused. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult kuhugile. Nad ootavad ajus oma aega ja kerkivad siis järsku kusagilt üles. Ning siis toimub plahvatus, mida nimetatakse foobiaks.
Ma ei arva, et ma mingi eriline foobik oleksin, aga ilmas on väga palju asju, mis mulle ei meeldi, mida [...]
22 juuli
Jumalast, karmast või lihtsalt sellest, et Maa on kerakujuline
Tõenäoliselt tõuseb aeg-ajalt kõigil südamesse sisekaemuslik küsimus usu olemusest.
Ma pole tõsiusklik (mida iganes see sõna ka otseselt ei tähenda). Kuidas ma saaksingi? Vanematud olid uskumatud, pealegi kasvatati minuealisi nõukogudeaja viljastavates tingimustes; koolis taoti järjekindlalt peakolukestesse teaduslikku materialismi ja ateismi. Ja kuigi ma olen ristitud, ei käi ma regulaarselt kirikus, ei uuri lakkamatult piiblit ega loe meieisapalvet. Aga ma olen veendunud, et maailmas [...]
