Täna kuulsin esimest korda ritsikate- tirtsude siristamist. See märgib “peatse puhkeaja lakkamist ja tööga pealehakkamist”, vähemalt pedagoogilisel rindel. Suve teise osa saabumist tervitavad muudki märgid. Metsas ootavad juba mustikad korjajaid, agarad seenelised on juba teist nädalat jooksmas amokki kukeseentele. Pool kümme õhtul on vaja juba toas elektrivalgust, õhtud ja hommikud on juba rõskevõitu ning kärbsed tungivad igal võimalusel tuppa.
Mis järgmiseks? Öeldakse, et esimene kollane kaseleht on suve esimene hall juus.
Kõikide lubatud prognooside järgi pidi tulema väga varajane sügis.
