Praegu on käes tummise suve keskpaik. See meenutab keskealist täidlast kuningannat, kes oma voogavas värvilises kleidis rambelt troonil istub. Tema väärika rüü kireval mustril sirutavad õitena end vaheldumisi kollased tulikad, naistepunad ja maranid; lillad lupiinid, ojamõõlad, kurerehad, imikad ja nõrgad end visad hiireherned; valged angerpistid, härjasilmad, putkede ja naatide õisikud; roosad põdrakanepid, punandid ja ristikunutid ning nende vahel õõtsuvad erinevad kõrrelised ja pujud.
Üle tema troonisaali on end laotanud niinepuu, oksad avanenud õitest leiduva magusa neste tõttu rasked. Pärna magus lõhn seguneb jasmiiniõite peadpööritava hõnguga.
Veel pisut ja ritsikad ja rohutirtsud alustavad suve teise poole väljakuulutamiseks oma marssi.
