Mõiste vanavanemad tähendus on aastate jooksul üha enam muutunud. Mõne minu kolleegi ja tuttava kohta ei saaks küll välisel vaatlusel iialgi vanaema öelda, ehkki nad kannavad seda tiitlit juba mõnda aega. Vanaema ei tähenda ammu jooksvavalu- ja südamerohu järele lõhnavat pensionärist vanainimest, kes rätt peas, põll ees ja vildist tuhvlid jalas moosi keedab, kui tal just parasjagu [...]
Archive for jaanuar 2008
28 jaan
Sääst(likust)uka kohviautomaadist
Oma esimese kohviautomaadi ostsin veel õndsa rublaaja lõpus. Päris naljakas on meenutada, kuidas me esimest korda heldinult kohvi sirisemist silmitsesime. Meie tutvusringkonnas teistel seda kapitalistlikku narrust polnud, sellepärast kestis see õnnis olek mitu nädalat… kuni harjusime.
Krooni tulek tõi kaubavaliku poodi ja järgmine kohvimasin sai ostetud funktsionaalsem: taimeriga sai valida hommikuse kohvi valmimisaja ja vastav filter [...]
24 jaan
Asendamatutest asjadest
Eelmisel nädalal läksin koju ja avastasin, et kodus valitses elektritus. Viimasel kolmel kuul on meil elamine üsna jahe olnud, aga sel päeval oli ta lausa külm – katlamajas oli seoses elektri puudumisega põhjendatud tööseisak, pump seisis.
Vahetasin riided ära ja kratsisin kukalt. Mida teha? Jahedus tuletas meelde, et parem on sebima hakata, siis saab vähemalt sooja. Peseks [...]
21 jaan
Öine aeg
Lapsepõlves oli üheks minu suurimaks hirmuks pimedus.
Magamistoas oli memme tehtud seinavaip, mis pimeduses hakkas elama: suured maod siglesid vaibal ja sirutasid päid minu voodi poole. Ema pani mu hirmu põhjust kuuldes mõned korrad tule põlema ja selgitas, et see on kõigest vaibamuster, aga see toimis täpselt niikauaks, kui tuli toas kustutatud sai, siis olid vonklevad ussid jälle [...]
16 jaan
Sõpradest
Sõpruse põhiolemuse on hästi pannud luuleridadesse Ave Alavainu.
Sõprus ei küsi,
kui palju sa kaalud,
oled Veevalaja,
Kalad või Kaalud.
Sõprus ei küsi,
kus olid nii kaua –
kui tuleb sõber,
katad vaikides laua.
Sõprus ei küsi,
oled kaugel või ligi:
sõber teab niigi –
kui pidi, siis pidi.
Sõprus ei küsi
“Kas oled mu sõber?”, –
ta tuleb su karguks,
kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi, kui pruut
“Kas olen [...]
8 jaan
Lastest teekaaslasteks
Kui määratleda oma praegust eluettappi soomlaste omaaegse menuka seksiabi raamatu Avameelselt abielust põhjal, siis oleme Velvoga jõudnud peatükini Jälle kahekesi.
Tüdrukud käivad kodus üha harvem, nii et igapäevaseses elus võiksin end lausa lastetuks pidada. Viimasel aastal on lausa erandlik, kui kogu pere kodus on; ikka on kellelgi eksamid või töö, mingi üritus või sõbrad. See oleks [...]
7 jaan
Sihtpunkt – Euroopa Aafrikas (3.)
Hommikul ärkates oli tahtmine end näpistada, nii uskumatu tundus ärgates tunda rõdult sisse hoomamas sooja ookeaniõhku.
Pärast hommikusööki linnas esimest tiiru tehes kippusin igat käeulatusse jäävat palmi käperdama ja vähegi suuremat kaktuselist pildistama. Eemalt võisin ma meenutada küll väikest lapsukest, kes poes iga uue lelu (loe: meile potis nähtud pisikese toataime hiiglasiliku variandi) peale kiljuma hakkab.
Hoolimata saadud [...]
7 jaan
Sihtpunkt – Euroopa Aafrikas (2.)
Lennuväljal võttis meid vastu niiske kuumus (tundus nagu oleksime riietega Aura veekeskuses) ja inimtühi lennujaam. Avaras valgustatud ootesaalis, klaasist vaheseina taga passikontrollikabiinides ja nende taga valitses suur vaikus, otsekui oleks kõik inimesed saarel välja surnud, jättes maha inimtühja valgustatud lahmaka lennujaamahoone. See vaikus kestis lausa üle poole tunni. Soojusest, niiskusest ja pikast lennusõidust oimetud inimesed seisid, [...]
7 jaan
Sihtpunkt – Euroopa Aafrikas (1.)
Kõigel siin maailmas on põhjus. Ja ehkki see on ebaõiglane, käivitab vahel kurb sündmus terve rea väga meeldivaid sündmusi.
Velvo ema surmast oli möödas vaevalt nädal. Olin juba hakanud harjuma selle frustreeriva vaikuse ja üha ohkava inimesega. Aga sel õhtul sai väljend kui puuga saama täiesti reaalse tähenduse, kui mu abikaasa nagu muuseas ütles: “Elu on [...]
