Archive for Detsember 2007

Kaotatud inimesed

Jõulude ajal tulevad ikka meelde inimesed, keda enam pole. Seaduspära on see, et mida vanemaks saad, seda rohkem on kadunud inimesi. Igaveseks kadunud.
Kõige rohkem tunnen puudust oma isast. Võib- olla suuresti sellepärast, et täiskasvanujutud jäidki meil ajamata. Ikka tundus, et aeg või koht oli vale või polnud ta õiges konditsioonis. Aga võib- olla sellepärast, et osa minust [...]

Jätka lugemist »

Sügis annab talvele käe

Mäletan, kuidas lapsena aeg venis. Päev oli ilmatu pikk, koolinädal möödus teokiirusel, sünnipäevad nagu ka jaanipäev ja vana- aastaõhtu tulid pärast ääretult pikka- pikka ootamist. 
Inimese küpsemist vist märgib ajakulu kiiruse muutumine. Alles oli kevad, rõõmustasin, kuidas vahtralehed lahti läksid – ise kui vastsündinud tited, punased ja krimpsus. Alles oli suur suvi – tiirutasin muruniitjaga vähemalt korra nädalas [...]

Jätka lugemist »

Jõuluaeg

Kohe peale aastavahetust hakkab jälle üks jõuluaja ootamine. Jõulud pole mulle püha kristlikus mõttes, vaid lihtsalt hea võimalus olla koos perega. Taustamuusika on samuti oluline: koolis on hinded välja pandud, töölkäimine on tavapingega võrreldes tühi mekutamine, lisaks annab pikk eelseisev vaheaeg jõulupühale erilise rõhu.
Jõulukuuse toovad Laura ja Velvo mõned päevad enne jõululaupäeva. Mina olen see pomo, kes [...]

Jätka lugemist »

Telerist

Olen vahel juurelnud, miks inimesed häbenevad seda tunnistada, et neile telekat vaadata meeldib. Jutujärge alustatakse ikka nii, et ma muidu ei vaata, aga eile juhtus pilk peale… Tegelikult on maal televiisor üks parimaid meelelahutajaid, kui sa just sõbrannadega klubi ei korralda, mõne hea raamatu otsa pole komistanud või niisama ei unista. Maal on pimedal ajal [...]

Jätka lugemist »

Tere tulemast, blogimaailm!

Olen pidanud päevikupidamist teismeliste hobiks – maailmavalu, mida kõrvad ei kannata ja täiskasvanud mõista, on ju vaja kuidagi välja elada (loe: paberile nutta). Aga et keskealine tädi hakkaks blogi pidama… Ilmselt räägib see möllavast keskea puberteedist, mis on kah VAJA kuidagi üle elada. Niisiis elagu ehe enesepaljastus! Jõuluaeg on just see, mil peaks plaane uueks aastaks: [...]

Jätka lugemist »

Tibindusest

Kogu oma viimased paarkümmend aastat olen tähtsaid asju reastades ennast kuskile eelviimasele või viimasele kohale surunud. Ikka on vaja olnud midagi lastele, koju või Velvole (seda küll minu arvates, sest enne ta sureb, kui tunnistab, et ka talle on midagi vaja!). Küllap oli mu väline kulumine ja väsimus silmatorkav, sest Vesta küsis Velvo sünnipäeval lausa [...]

Jätka lugemist »

Vastuoluline

Hetkeseis on otsekui Romulus Tiituse naljapildilt, a´la  linnas olles ihkan maale, maal viibides unistan linnaelust. Detsembrikuu, mil õu peaks olema valge, karge ja lumerohke, on plusskraadides ning kodu, mis kõigi seaduspärasuste järgi olema soe ja mõnus paik, on karge kui põhjanaba. Hommikul võrdub ärkamine koos teki alt väljapugemisega lausa kangelasteoga! Võdised, värised  ja siis sööstad arktilisse [...]

Jätka lugemist »